4. aprillil oli Tallinnas LAK-õppe konverents.
Lisaks konverentsile on korraldatud LAK-õppe kuu puhul Eesti eri paigus 19 mitmekeelse õppe üritust ja aprilli lõpuni toimub neid veel.
Loe lähemalt: http://opleht.ee/2018/04/aprill-on-lak-oppe-kuu/

Õpetajate laadakaubaks oli inspiratsioon
Tartu Aleksander Puškini kooli Metoodiliste oskuste laat Tartu Aleksander Puškini Koolis.
Nagu tavalisel laadal müüakse kaupa, müüs 20. aprillil Tartu Aleksander Puškini koolis toimunud keelekümbluskoolide laadal 60 õpetajat parimaid kogemusi ja inspiratsiooni. Kaupa sai „osta” kolleegide põhjaliku tagasiside eest.
Loe lähemalt: http://opleht.ee/2018/04/opetajate-laadakaubaks-oli-inspiratsioon/

Aprillis on ligi 500 Tallinna algklassiõpilast laulnud lastelaule soome, läti, hispaania, prantsuse, vene ja saksa keeles.
Aprillikuu igal nädalal õppisid need 500 last selgeks ühe uue lastelaulu ja iga kord uues keeles. Nii tähistati aprilli kui LAK-õppe kuud. Kuna võõrkeelseid laule õpiti päeva sissejuhatuseks vaid kümne minuti ringis, siis nimetatakse niisugust õpet keeledušiks.
Keeleduši korraldasid Tallinnas kolm klassiõpetajat: Marii-Helen Kebbinau Pelgulinna gümnaasiumist, Kaidi Marmor ühisgümnaasiumist ja Evelin Õunap Vanalinna hariduskolleegiumist. Kokku osales projektis 19 õpetajat, igaühel klassis 22 või rohkem õpilast.
 ​Loe lähemalt: http://opleht.ee/2018/04/inglise-keele-korval-on-teisigi-voorkeeli/

Rohkem kümblust! Kellele ja kellega?
Vene kodukeelega noored õpivad kutsekoolis peagi oma eriala eesti keeles kümmeldes. Kas järgmisena jõuab keelekümblus ülikooli? Eksperdid seda ei välista. Keelekümblusprogrammiga on Eestis ametlikult liitunud sada õppeasutust: 63 lasteaeda, 37 kooli. Ilus arv Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks. 
Loe lähemalt: http://opleht.ee/2018/04/hupe-ule-rahvusliku-lohe/

Silma õpikoda ja Haapsalu muuseumid alustasid keelekümbluse koostööd Silma õpikoda ning SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid alustasid koostööd, et pakkuda vene kodukeelega 6. klassi õpilastele Eesti loodust ja kultuuri tutvustavaid õppeprogramme.
http://opleht.ee/2018/03/silma-opikoda-ja-haapsalu-muuseumid-alustasid-keelekumbluse-koostood/

2. mail korraldas Narva linnavalitsuse kultuuriosakond 2018. aasta Narva LAK-õppe kuud kokkuvõtva seminari.  Koolide ja lasteaedade pedagoogid rääkisid oma ettevõtmistest, seatud eesmärkidest ja saavutustest. Selline seminar on Narvas muutunud tavapäraseks.
                                             Polina Frantseva, kultuuriosakonna haridusteenistuse peaspetsialist
Kuula lisa: http://station.ee/#20661534

​12. aprillil oli Narva Lasteaias Potsataja oli palju külalisi. Lasteaia õpetajad ja lastevanemad tulid vaatama, kuidas esinevad lapsed rühmast Kalakesed (3-5-aastased). Vene kodukeelega lapsed näitasid eesti keele õpetaja Tatjana Taliku juhendamisel muusikalist etendust „Tare-tareke“ eesti keeles. Kõik 20 last  osalesid rõõmsalt: laulsid, tantsisid ja mängisid. Etendust toetas muusikaõpetaja  Tatjana Truhhanova. Lapsed olid rõõmsad, vanemad olid vaimustuses!

LAK-õppe kuu üritused Kohtla-Järve Maleva Põhikoolis
Selle aasta LAK-õppe kuu raames tutvustasime oma kolleegidele lõimitud aine- ja keeleõppega seotud häid pedagoogilisi tavasid.

18. aprillil olid meil külas väikesed sõbrad ,,Rukkilille’’ lasteaiast. Mudilased tulid vaatama, mis on kool ja mida siin tehakse. Rõõmus kohtumine algas koolimaja uksel, kui lapsed juba kaugelt lehvitasid. Aulas rääkisime lastele, mis neid  ees ootab, ja õppisime selgeks, kuidas inglise keeles tervitada. Suundusimegi inglise keele klassi, kus meid tervitas õpetaja Irina Rozanova. Lõbusas tunnis said lapsed kuulda inglise keelt, laulda, õpiti selgeks, kuidas on inglise keeles head aega, aitäh ja mõnede juurviljade nimetused. 

Edasi läksime jälle aulasse, kus ootas meid õpetaja Piret Pihu. Nüüd said väikesed külalised lisaks laulule ka tantsida. Kaks lõbusa tantsu järel ei tahtnud lapsed veel ära minna. Üheskoos vaadati üle, kus suured lapsed söömas käivad.

20. aprillil korraldasime koolis seminari Tartu Annelinna Gümnaasiumi algkooli õpetajatele, kes tundsid suurt huvi keelekümbluse vastu. Päevakavas oli tutvumine kooli juhtkonna ja kooliga, eesti keele lahtised tunnid 1.–2. klassides (õpetajad Erika Kalmus ja Eva Adamson), inglise keele tunnid 3.–4. klassides (õpetajad Jelena Hmeljova ja Irina Rozanova) ning aruteluring.

Kooli keelekümblusklasside eduloost rääkis direktor Ülle Kumpin: „Tähtsad on eeskuju ja kokkulepped. Tööd on vaja teha mitte õpilase heaks, vaid koos õpilasega. Meil on hea emotsionaalne õhkkond.“

Külaliste tagasisidest jäi kõlama, et seminar oli inspireeriv ja avastusrohke, koolis õpivad aktiivsed ja julged lapsed, vastuvõtt oli südamlik ja soe.

Aine- ja keeleõppe lõimimine on meie kooli õppetöös olulisel kohal kogu aasta jooksul, see aitab toetada õppija arengut ja pädevuste kujundamist. Tähtsad on igapäevased väikesed sammud, mis viivad eesmärgi poole. Meie kooli omanäolisus on tekkinud õigete prioriteetide seadmisega kakskeelse kooli olukorras.

                                                                                                           Tatjana Kossjuk, õppealajuhataja
                                                                                        Ester Treilmann, keelekümblusklassi õpetaja

Tallinna lasteaias „Kelluke“ toimus LAK-õppe kuul 6 külastajatele avatud ettevõtmist.
 
Avaüritusena esitasid Päevalillede ja Rukkilillede rühmade lapsed 29. märtsil muusikalise etenduse „Jussikese 7 sõpra“ – vene keeles, tantsudega ning eestikeelsete lauludega. Pealtvaatajateks olid lasteaia kümne eesti õppekeelega rühma lapsed ja õpetajad. 
 
11. aprillil toimus kahesuunalise keelekümbluse rühmas lahtine tegevus lapsevanematele. Lotte rühma õpetajad Maris ja Natalja korraldasid robootikaõhtu oma rühma lapsevanematele. Nad tutvustasid BeeBoti kasutamise võimalusi kahesuunalise keelekümbluserühma õppetegevustes.
 
17. aprillil viisime läbi kahesuunalise keelekümbluse kogemusseminari. Meie lasteaeda külastasid kolleegid Pärnu lasteaiast Trall, Tapa lasteaiast Vikerkaar ja Tallinna Vindi lasteaiast. Olid kutsutud ka Pärnu linnavalitsuse, SA Innove ja Tallinna Haridusameti esindajad.  Külalised tutvusid meie lasteaiaga, käisid vaatamas õppetegevust kahesuunalise keelekümbluse rühmas. Peale seda toimus vestlusring teemal „Koostöö lapsevanematega kahesuunalise keelekümbluse rühmas“.
 
18. aprillil toimus lahtiste uste päev lapsevanematele ja kolleegidele.

23. aprillil 2018 külastasid kahesuunalise keelekümbluse rühma külalised Türgist. Lotte rühma tulid TÜ türgi keele külalisõppejõud koos kahe türkoloogia üliõpilasega. Nad tutvustasid Türgit ning seejärel jutustasid kaks Türgi muinasjuttu (ühe eesti keeles, teise vene keeles). Lapsed said kingituseks raamatud.
​
2018. aasta LAK-õppe kuu  lõpuürituseks sai 25. aprillil  muusikaline etendus „Jäneseema kohvik“, mille eesti keeles esitasid  Lepatriinu rühma lapsed. I. Trikkeli kirjanduspala ainetel seadnud muusikaõpetaja Aina Roos. Pealtvaatajateks olid Mesipuu ja Maasika lasteaedade vene õppekeelega lapsed. Peale etendust õpetas muusikaõpetaja Aina külalistele kaks eestikeelset laulumängu – „Tule, mängima“ ja „Keerukuju“.

                                                                                                                                                  Olga Kraus

Mälumäng 7. klassi õpilastele „Eesti keel õppeainetes“

Aprillikuu on Eestis kuulutatud LAK-õppe kuuks ning selle raames toimus 26. aprillil Narva Pähklimäe gümnaasiumis mälumäng „Eesti keel õppeainetes“, kus õpilased said end proovile panna eesti keelest arusaamises, teadmistes ning erinevate õppeainete lõimumises. Üritusel osales kokku neli meeskonda. Mälumängule olid tulnud Narva Kesklinna gümnaasiumi ja Narva Soldino gümnaasiumi 7. klasside õpilaste meeskonnad, igas 4 õpilast. Osalejatel oli võimalus valida küsimused 5 erinevast valdkonnast: keeled, aja- ja kultuurilugu, geograafia, matemaatika ja kehaline kasvatus. Lisaks oli võimalus teenida lisapunkte, vastamaks boonusküsimustele. Küsimused olid erineva raskusastmega ning iga meeskond sai valida jõukohased küsimused. Kõige rohkem valmistasid õpilastele raskusi tuntud isikutega seotud küsimused. Osalejad olid tublid ning näitasid üles heal tasemel teadmisi. Mälumäng oli õpilaste arvates põnev ning pani nii mõnegi osaleja mõtlema silmaringi avardamisele. Ürituse muutis meeleolukamaks Narva Pähklimäe gümnaasiumi 10. klassi õpilase Alissia Mihhailova laulmine. Suur tänu talle kaunite eestikeelsete lugude esitamise eest!
Õnnitleme Narva Pähklimäe gümnaasiumi 7.A klassi õpilasi: Erika Vallimets, Darja Bobõleva, Katarina Gusseva ja Aleksei Olenin, kes tihedas võistluses saavutasid auväärse 1. koha. Narva Kesklinna gümnaasiumi 7. klasside õpilaste võistkond tuli auhinnalisele 2. kohale. Narva Pähklimäe gümnaasiumi 7C klassi õpilased Sofia Gladkovskaya, Natalja Zrajeva, Mihhail Boborenko ja Aleksei Ganyukov kogusid Narva Soldino gümnaasiumi õpilastega võrdse arvu punkte ja saavutasid 3. koha.
​Täname kõiki osalenud õpilasi julge pealehakkamise eest ja soovime edu tulevastes ettevõtmistes. Täname Narva Pähklimäe gümnaasiumi eesti keele õpetajaid Natalja Zahharovat ja Inguna Joandit asjalike küsimuste ja toreda ürituse eest! 

 17.04.2017–19.04.2017 toimusid koolis ​1.–3. klasside õpilastele programmeerimisvõistlused Bee-Bottide abil.  (Bee-Bot on mesimumm-põrandarobot.) Nende robotitega saab arendada laste loogilist ja ruumilist mõtlemist, matemaatilisi ja eneseväljenduseoskusi, mõista põhjuse ja tagajärje seoseid, õppida uusi sõnu. Mesilastega tegelemine õpetab miniroboti juhtimist ja programmeerimist.

Eelneva kuu jooksul olid õpilased tublisti harjutanud programmeerimist Bee-Bottide abil ning võistlema pääsesid tublimad. Õpetajad valmistasid mängualuseid matemaatika, eesti keele, loodusõpetuse, inimeseõpetuse ja vene keele tundideks.

 Õpilaste neljaliikmelised võistkonnad panid oma programmeerimisoskused ja loogika proovile matemaatikas, eesti keeles ja vene keeles. Ülesanded olid paberruudustikel, mida lahendati Bee-Bottide abil.

Bee-Bottide abil programmeerimine oli huvitav nii õpetajatele kui ka õpilastele.  Koos oli tore mängida ja samal ajal ka tõsist tööd teha.
​
Liina Ala, klassiõpetaja

5. aprillil toimus meie koolis traditsiooniline uurimistööde konverents. Konverentsil esitlesid 11. klasside õpilased parimaid töid eesti, vene ja inglise keeles. Teemasid oli erinevatest valdkondadest: „Sporditraumad“, „Šokolaadi mõju inimese tervisele“, „Fotoaparaadi töö põhimõte“, „Tänapäevane määrava artikli kasutamine Dan Browni teose  „Inferno“ ja Frances Hardinge „Valede puu“ näitel“, „Niidigraafika“, „Chillstep kui elektroonilise muusika stiil“, „Fanfiction kui kaasaegse kirjanduse ilming“.

10. klasside õpilastel oli hea võimalus kuulata 11. klasside õpilaste uurimuslike tööde esitlusi, sest järgmisel aastal seisab neil ees tööde tutvustamine ja kaitsmine.

Konverentsil osalejad vastasid kuulatu põhjal veebikeskkonnas kahoot.it küsimustele, tublimaid vastajaid tunnustati.

Konverentsil osalejad andsid tagasisidet veebikeskkonnas mentimeter.com.

Marina Žuravljova, õppealajuhataja

15. mail, Tallinna linna päeval, viis Mustamäe Humanitaargümnaasium läbi võistlusliku orienteerumismängul põhineva ekskursiooni, et õppida tundma pika ajaloo ja põnevate lugudega kohti Tallinna vanalinnas. Orienteerumismängu kaudu õpiti seoseid looma, mõistma ja väärtustama ajaloolist keskkonda ning kultuurimälestiste säilitamise vajalikkust. 

Meie oma kooli võistkonna kõrval olid õpilased Pelgulinna gümnaasiumist, 53. keskkoolist, saksa gümnaasiumist, tehnikagümnaasiumist, Haabersti vene gümnaasiumist, Vanalinna hariduskolleegiumist, Läänemere gümnaasiumist, Tallinna humanitaargümnaasiumist ja Pae gümnaasiumist.

Orienteerumismäng sai alguse Vabaduse väljakult, kus õpilastele anti juhised nutiseadmetele mõeldud orienteerumismängu keskkonna Actionbound kasutamiseks. Kokku oli mängus vaja leida 17 kontrollpunkti. Leitud kontrollpunkti juures avanesid valikvastustega küsimused, millele vastamise aeg oli piiratud. Iga võistkond liikus mööda erinevaid trajektoore, kuid kontrollpunktid ja küsimused olid identsed.  Orienteerumismäng kestis 2–2,5 tundi.

Orienteerumismängu võistkondade lõplik järjestus selgus punktisumma alusel, mis koguti küsimustele vastates.  Pärast mängu lõppu tunnustati osalejaid Tallinna Õpetajate Majas.
​
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium tänab orienteerumismängu sponsoreid, koostajaid,  läbiviijaid  ja osalejaid.
 
Anne-Ly Raid, ajaloo-ja kunstiõpetaja
 
Kokkuvõtet orienteerumismängust saab vaadata veebiaadressil: http://eestikeskajal.weebly.com/orienteerumismaumlng.html

27. aprillil 2017 viisime koolis läbi traditsioonilise kevadise projekti „Mänguline teadus“. Õpilased said osaleda töötubades, kus neil oli võimalus uurida erinevaid nähtusi/seaduspärasusi praktiliste ja loominguliste tegevuste kaudu ning erinevate valdkondade (füüsika, bioloogia, keemia, matemaatika, kunst) kontekstis. Projekti kavandamisel lähtuti riikliku õppekava õpikäsituse põhimõtetest.

Valida oli kuus töötuba, iga osaleja sai osa kahe töötoa tegevusest.

• Lihtsaimad atraktsioonid ja Rube Goldbergi masin
• Sillamudelite ehitamine makaronidest
• Fotogramm – fotode tegemine fotoaparaati kasutamata
• Kunstiline matemaatika
• Päikesepaneeli konstrueerimine
• Milline on südame ehitus?

Projektis osalesid 8.–11. klasside õpilased Pelgulinna gümnaasiumist, Tõnismäe reaalkoolist, Mustamäe reaalgümnaasiumist, tehnikagümnaasiumist, 21. koolist, Linnamäe vene lütseumist, Lasnamäe vene gümnaasiumist, 53. keskkoolist ja meie oma koolist, kokku 68 õpilast.

Projektipäev oli sisukas ja huvitav. Loodus- ja kunstiainete õpetajate juhendamisel (A. Makarova, J. Tsõgankova, M. Pähn, A. Raid, A. Dubjagina) püüdsid noored leida lahendusi erinevatele probleemidele. Kõik töötoad töötasid „avatud“ ruumis (kooli spordisaalis) lahtiste uste põhimõttel: igal osavõtjal oli võimalus vaadata, mille kallal töötavad teised.

Suur tänu Tallinna Haridusametile, kes toetas projekti läbiviimist. Ja täname kõiki osalejaid!

Aleksandra Dubjagina, kunstiõpetaja 

Projekti „Eesti kaardil“ viisime Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis läbi 20. aprillil. Õpitubade tegevused olid suunatud kuuendate klasside õpilastele, osalesid  ka  õpilased Tallinna Läänemere Gümnaasiumist ja Tallinna Laagna Gümnaasiumist.
 
Projekti korraldajate eesmärgiks oli rikastada Eesti temaatikat käsitledes õpilaste teadmisi ja oskusi erinevate töövõtetega, suunata uurima mineviku ja kaasaja seoseid ning meid ümbritsevat kultuuriruumi. Ühtlasi sidusime projekti "Eesti Vabariik 100" üritustega.

Kokku osales töötubades 62 õpilast. Igal õpilasel oli võimalik uusi teadmisi omandada ühes õpitoas, mis kestis 1,5 tundi. Pärast õpitubade töö lõppu tutvustati valitud töid teistele rühmadele.

I õpituba "Meie esivanemad ja nende lood" (läbiviijad Irina Ivanova ja Anne-Ly Raid)
Fototöötlusprogrammi Pixlr abil taastasid õpilased vanade fotode esialgse ilme ning kirjutasid juurde loo, mis oli seotud fotodel olevate inimestega.

II õpituba "Erinevad mängud virtuaalmaailmas" (läbiviijad Anastassia Bekker ja Anastassia Zherdeva)
Õpilaste ülesandeks oli paaristööna koostada LearningApps`i veebikeskkonnas Eesti teemaline teadmistemäng, mida on võimalik edaspidi kasutada ka ainetundides.

III õpituba "Animatsioon" (läbiviija Sergei Sumin)
Töötoas tegid õpilased paaristööna Eesti teemalise lühifilmi.

IV õpituba "Pilditrükk" (läbiviijad Vilve Alumets ja Ljudmilla Ojavere)
Ühistööna valmis maakondade piirkondlike mustritega Eesti kaart.
Kõigepealt kinnitati kangale kuumuse abil pilt, millel oli kujutatud maakonna ühe piirkonna muster. Seejärel õmmeldi õmblusmasinaga pilt kokku teise kangaga sikksakk õmblusega mööda pildi serva ning lõigati välja. Kui pilt oli välja lõigatud, tegi iga õpilane valminud tööst võtmehoidja.

V õpituba "Stencil art" (läbiviija Jelena Litšman)
Töötoas õpiti šabloonikunsti ehk Stencil Arti tegemist (töödel kujutati Eesti vanalinnade vaateid ja linnuseid) ning räägiti graffiti kujunemisloost ja graffitikunsti eetikast.

​VI õpituba "Eesti muusika" (Julia Aare ja Natalja Korjus)
Töötoas õpiti laulma ja pillidel mängima kahte eesti lugu.

Projektist annab ülevaate selle kohta koostatud veebileht. http://eestikaardil.weebly.com/

​13. aprillil toimus Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis väitlus kooli kodukorra teemadel, et arendada väitlemis- ja argumenteerimisoskust, ärgitada diskussioone ning eesti keele kasutamist.
 
 Väitlusel osalesid kooli gümnaasiumiõpilased ja õpetajad.Väideldi meeskondadena: 10., 11., 12. klassi meeskonnad ja õpetajate võistkond, põhimõtteks – parim saab edasi. Edasisaaja otsustasid vaatajad. Hääletamine toimus nutiseadme abil.
 
Teemad tulenesid kooli kodukorrast üleskerkinud probleemidest: kas koolivormi kandmine on mõistlik; kas nutiseadmete kasutamine koolis on vajalik; mida tähendab vaba liikumine koolipäeva vältel ja kas see on turvaline.
 
Väitlus oli põnev ja teema päevakohane, ärgitades mõtlema nii õpilasi kui ka õpetajaid.
Väitluses osalenud  gümnaasiumiõpilased demonstreerisid suurepärast eesti keele ja väitlemisoskust. 11. ja 12. klassi õpilased näitasid selles osas eeskuju kümnendikele. Finaali jõudsid 11. ja 12. klasside meeskonnad.

Väitluse ajal viidi läbi ka  arvamusuuringud, mille küsimused on nähtaval siin: 
https://drive.google.com/drive/folders/0B013Yqt5DKe2X1A1T0Nja25ybVk?usp=sharing 

Gerda Rohi,
ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 
8. aprillil 2017 viisime koostöös  SA Innove ja Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liiduga läbi  lastevanemate konverentsi "Keeled. Lapsevanemad. Lapsed". Räägiti keelekümblusprogrammist ja Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liidu tegevustest.
 
Konverentsil osalesid Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi, Pae Gümnaasiumi, Ehte Gümnaasiumi, Läänemere Gümnaasiumi, Tallinna Humanitaargümnaasiumi, Tallinna Kunstigümnaasiumi, Karjamaa põhikooli, Allika ja Tähekese lasteaedade lapsevanemad. 
 
Teemal "Mida mulle andis keelekümblusprogramm?" esinesid  kooli  esimesed varajase  keelekümblusklassi vilistlased: Jekaterina Žemtšugova, Aleksandr Komolov, Aleksandr Boitšenko (lõpetasid 2012 .aastal)  
 
Lapsevanematel oli võimalus jätkata arutelu töötubades, arendada oma oskusi, saada uusi kogemusi erinevates tegevustes: 1) viltimine – ehete valmistamine; 2) kalligraafia – õnnitluskaardi kujundus, 3) digivahendid õppes.
 
Tatjana Lüter,
 Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi direktor