8. klassi õpilased said ülesande teha oma video sellest, kuidas nemad kodus aktiivsed püsivad. Sissejuhatuseks vaadati külalistundi.   

Väljavõte liikumispäevikust
Kuupäev: 20. märts 2020
Tegevus: Jalgrattaga sõit
Aeg: Pärast lõunat
Koht: I koht

Õpetaja Minna Sillamaa Tallinna Mustjõe Gümnaasiumist:

-  Minule ütles üks õpilane , et ta tahab tagasi kooli minna, sest tema ema ei oska üldse õpetada. - Videokõnede ajal näidatakse mulle erinevaid koduloomi. Kõige eksklusiivsem on ilmselt olnud mingi sisalikulaadne.

Selle aasta LAK-õppe kuu oli eriline. Haabersti Vene Gümnaasiumi õpetajad, kes töötavad keelekümbluse klassides, otsustasid, et koduõppe põhirõhk peaks olema ainete lõimimisel. Uurisin  meie kooli õpetajatelt, mida nad teevad, et muuta oma tunnid huvitavamaks.

Ingrid Samon (2K klassiõpetaja) : Klassiõpetajana näen, kui suur oleks keelekümblusklasside tegelik õppemaht üksikuid aineid eraldi õpetades ning millist pingutust ja meisterlikkust nõuab õpetajalt teiskeelne õpe veebikeskkonnas. Seetõttu olengi oma töö antud perioodil püüdnud korraldada selliselt, et  üks õppeaine toetaks kindlalt teist.
Kui näiteks tööõpetuses käsitlen teemat „Laua katmine lihavõttepühadeks“, siis on eesmärgiks teemakohase sõnavara omandamine (harjutused õpilastele armsaks saanud quizlet.com platvormil). Lisaks lugesime ajaloolist toidunõudest ja köögiriistadest „Miksikesest“. Kolmandana tegelesime ka lauakommetega (youtube video vene keeles). Kellele tänapäeva lastest ei meeldi jäädvustada oma tegemisi? Niisiis oli ülesandeks pildistada kaetud lauda – oma töö tulemust. Ja keeleoskuse arengu toetamise ülesanne: kirjeldada oma tööd etappide kaupa.
Nii lõimisime ühe nädala raames 4 ainet: eesti keel, inimeseõpetus, vene keel ja tööõpetus. Tulemas on emadepäev ja oleme oma õpilastega valmistamas kooki emadele. Selle teema käsitlemisel seome eesti keele ainestiku matemaatika ja muusikaga.
Minu klassis ei möödu ükski veebitund ei möödu ilma selleta, et õpilased ei tooks ekraani ette oma lemmiklooma:  nii suur on lastel soov ennast väljendada ja õppimise keskkonda hubasemaks muuta. See näitab aga ka seda, et õpime pingevabas õhkkonnas ning see ei olegi vähetähtis, arvestades praegust olukorda.

Sandra Anon (3K klassiõpetaja) : Minu töönädal näeb välja järgmiselt:
                     Mina kui aineõpetaja:
E: Õppetöö planeerimine
T: Online tunnid Zoom-keskkonnas
K: YouTube videote üleslaadimine ning filmimine.
N: Tagaside andmine (hinded, kujundav hindamine)
R: Konsultatsioon. Abi.
                        Mina kui klassijuhataja:
E-R : WhatsUp, Viber, Instagram, Facebook Messenger, Snapchat.
E: Klassivälisetöö planeerimine
N: Töö lastevanematega
                       Mina kui koolipere liige:
E-R: Team Google meet, viber, gmail
N: Loov- ja uurimistööde kaitsmine

Võtan osa ka online külalistundidest. Olen tänulik riigikogu liikmetele, kes olid kohe valmis mind aitama ning külalistunde läbi viisid. Keelekümblusprogrammi edukas lõpetaja, klassikaaslane Ilja Kuznetsov jagas õpilastega sellist aktuaalset teemat nagu „Covid-sars-2. Minu lugu ja kogemus.“

Anu Ellam (kehalise kasvatuse õpetaja):
Kehalises kasvatuses on hetkel 3 nädalat pühendatud kergejõustiku õppimisele.
Koostasin õpilastele padlet'i keskkonda ülevaate kergejõustikust, iga tunni kohta on üks teematulp materjalidega. Materjalideks on erinevad tekstid, millest arusaamist toetavad pildid ja videod. Iga nädala kohta olen koostanud põhikooli I ja II astme õpilastele testi Google forms keskkonda. Eelduseks on, et õpilane materjalidega on tutvunud ja suudab pildil nähtu kokku viia kergejõustiku oskussõnadega. Põhikooli III astme ja gümnaasiumi õpilaste test on raskem, täiendab Padlet'i keskkonna materjale ning nõuab õpilastelt kergejõustiku terminitesse süvenemist. Testi küsimustest aitavad aru saada pilt, selgitav tekst ja näitlikustav video.
 
Olessja Zutskov (ajaloo, inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuse õpetaja):
Arvan, et sotsiaalained toetavad õpilaste suhlemisoskuse ja kriitilise mõtlemise arengut. Peamised materjalid, mida koduõppes kasutan, on eestikeelsed õpikud, töövihikud ja töölehed, mis aitavad kaasa õpilaste sõnavara laienemisele. Töötame terminoloogiaga, kasutame eki.ee keskkonda. Samuti kasutame palju videomaterjale, sest ajaloodokumentalistikat on alati huvitav vaadata ja kuulata. Inimeseõpetuses kasutame Opiqu keskkonda, kus on igasugused materjalid interaktiivseks läbitöötamiseks. Lastele meeldib väga ise teemat uurida ja pärast ülesannet täita. Noorematele õpilastele meeldivad väga igasugused mängud LearningApps keskkonnas ja TaskuTargas. Muidugi kasutame ka  videotunde ja online konsultatsioone; sest suhtlemine õpilaste ja õpetaja vahel on väga oluline. 
Lõpuks tahan öelda, et koduõppes ei kao õppimise motivatsioon ja lapsed osalevad selles täie hooga. 
 
Kokkuvõtteks
Praegusel ajal on internet täis erinevaid interaktiivseid harjutusi, programme ja keskkondi. Tähtis on muidugi osata anda ülesandeid Zoomis, Youtube`is, Padletis, liveworksheetsis, aga väga oluline on ka leida aega, et õpilased saaksid rääkida, et neid kuulatakse. Noorematele õpilastele sobib näiteks paariminutine elav vestlus oma õpetajaga. Just see kõne, tilluke dialoog, vahetu nali,  kus õpilane saab õpetajalt toetust, tunnustust, saab sooja sõna osaliseks.  Koos me mitte ainult õpime, vaid ka puhkame. Maikuu alguses hakkasid kõik õpilased ja õpetajad valmistuma emadepäeva kontserdiks. Vaatame, mis meil  välja tuleb, kontsert on ju ka eriline.
 
Haabersti Vene Gümnaasiumi keelekümbluse koordinaator
Marina Rüütel

​Keelekümblussõber Raivo Juurak ÕLi on kahele leheküljele kogunud kolmelt Tallinna keelekümblusõpetajalt tagasivaateid eriolukorras toimunud õppele.

Tallinna Läänemere gümnaasiumi kolmanda klassi õpetaja Anna Sele tõdeb, et  veebi teel õppides saadakse hakkama ka esimeses klassis. Mustjõe õpetaja Maret Vandel on oma õpilaste jaoks teinud paariminutilisi videoklippe.  Materjalikogumikku e-koolikotis  on aidanud täiendada Maire Kebbinau. Põhikooli vanema astme kümblustundidest räägib Pae gümnaasiumi õpetaja Christina Lään, kes muuhulgas viitab haridustehnoloogi Maia Lusti olulisusele uute ideede leidmisel ja masendusest ülesaamisel. 

SA Innove keelekümblusmetoodik Maire Kebbinau rõhutab suhtlemise olulisusele ja tunnustab õpetajate leidlikkust tööviiside ja suhtluskeskkondades valikul. Veel viitab ta Mustamäe humanitaargümnaasiumi  ja Pae gümnaasiumi lõimingupõhimõttest juhinduvale tööle, juhtkonna osale juhendite väljatöötamisel Narva Vanalinna riigikoolis ja keelekümblusvõrgustikus Nelli Kuldmaa  eestvõttel koostatud interaktiivsetele materjalidele. 

Julia Trubatšova, Tartu Annelinna gümnaasium

16. märtsil algas minul ja mu õpilastel uus muusikatundide ajastu, mille ma muusikaõpetajana nimetasin muusikaajaloos kasutatava terminoloogia kohaselt «Karantiiniaja muusikaks».
 
Valmistudes oma esimeseks kaugõppe tunniks otsustasin, et ma saan ja suisa pean endale lubama, et ei koorma õpilasi uute digivahendite ja keskkondadega, mis vajavad registreerimist ja aega rakendamise õppimiseks. Võtsin kasutusele meile tuttava Google Docs’i keskkonna, kuhu ka enne «uut ajastut» kogusin infot ja suhtlesin koolipere liikmetega. Püstitasin kaks eesmärki:
 
-    tekitada mulje, et oleme klassiruumis, kus toimub loomulik suhtlemine ja õppimine. Ja see õnnestus, kuna õpilased liitusid aktiivselt. Nad vastasid hea meelega minu pidevalt täienevatele ja täiendavatele küsimustele, kommenteerisid klassikaaslaste seisukohti ja pakutud muusikateoseid, arutasid, analüüsisid ja arendasid oma kirjalikku eesti keele oskust, See tundus esialgu palju keerulisem kui suuliste vastuste esitamine tunni ajal.                                                     ​-    et rahustada stressis olevaid õpilasi ja ka ennast, otsustasin muusika ja kunsti õpetamisel kasutada kunstiteoste põhjal karantiiniteemal tehtud meeme, mis täitsid sotsiaalvõrgustikke isolatsiooni esimestel päevadel. Oli päris huvitav, naeru tekitav, hirmu ja paanikat leevendav õppida renessansiajastut iseloomustavaid kunsti- ja muusikateoseid, ajaloolisi sündmusi ja inimeste maailmavaadetes toimunud muutusi, aluseks «Aadama loomise» maal, kus Aadam ja Jumal on kummikinnastes …
 
Teise nädalal lõpuks tekkis idee luua õpilastele õppevideoid. Väitele «youtube´is  ja teistes veebikeskkondades on väga palju erinevaid muusikaajalugu käsitlevaid muusikavideoid» oli mul paar olulist vastuargumenti:
 
-    enamik videotest on vene- ja ingliskeelsed, mina vastutan õpilaste eesti muusikakeele oskuse arendamise eest;
-    videote loomise põhjuseks oli minu õpilaste soov kuulata minu häält ja tunda, et oleme klassiruumis, kus kõik toimub meile tuttavas korras, kus õpetaja räägib oma õpilastega, nagu see oli karantiinieelses elus.
 
Kolme nädala jooksul valmis 9 õppevideot. Kõik keskmise pikkusega 15 minutit ning siirad, sügava mõttega ja püüdlikult sõnastatud eesti keeles, mis ei ole minu õpilaste emakeel. Need mõtisklused ongi tegelikult selle artikli kirjutamise põhjuseks. Ma jagan neid mõtteid hea meelega ja uhkusega oma laste üle.

9. klassi õpilase mõtisklused usust, elust ja surmast, saatusest ja paratamatusest A. L. Webberi muusikali «Jeesus Kristus superstaar» Jeesus Kristuse aaria põhjal:
 
Olen vaadanud Jeesus Kristuse aariat mitu korda.
Aaria lõpp annab meile selgelt teada, et Jeesusele annab jõudu võtta vastu oma saatus vaid arusaam, et ta teenib Jumalat. Ainult niimoodi ta oskab vastata enda püstitatud küsimustele, mis eestikeelses tõlkes kõlavad umbes nii: «Miks mul tuleb lõpetada seda, mida ma isiklikukult pole alustanud? Ja miks just surmaga? Miks just mina pean surema?»
Ma ei või  nõustada sellega, et ta oli lõpuni leppinud mõttega sellest, mis temaga juhtuma peab. Siin oli näidatud just Jeesuse inimlik pool. Selletõttu ongi see aaria täis nii emotsionaalseid ja nii sügavaid sõnumeid.
Põhiline emotsioon, mis jääb püsima pärast selle aaria kuulamist, on hirm. Hirm surma ees. See viib ka mind mingiks ajaks melanhooliasse ja mõtisklusse. 

11. klassi õpilaste mõtisklused balleti elitaarsusest ja inimese valikutest, analüüs Louis XIV ja Sergei Polunini tantsustiilidest:
 
Esiteks, tuleb märkida, et tegu on täitsa erinevate sajanditega ning ka erinevate kommetega. Mida võib tantsija teha praegu, ei olnud arvatavasti lubatud tantsijatele 100, 200, 300 aastat tagasi.
Kuninga tants oli natuke sõjatantsu moodi, minu meelest. Ta ei avaldanud tundeid, vaid näitas oma võimsust.
Sergei Polunini peamiseks ülesandeks, ma arvan, oli just näidata tundeid, et koos laulusõnadega me saaksime tunda seda sama, mida tunneb tantsija…
 
***
 
Isiklikult mina pole selle väitega - et ballett on eliitkunst ja tantsijad peavad palju ohverdama selle kunsti omandamisel -  nõus. Nad on teinud ise sellise valiku, see on nende tahe. Mitte keegi neid ei sunni sellega tegelema. Kõik inimesed, kes käivad tööl, on sattunud sama olukorda, kus nad on igapäevaselt valiku ees, kas olla perega või minna tööle ja lahendada vahepeal ka teiste ehk võõraste inimeste probleeme. Nad ohverdavad samamoodi oma vaba aega, mida nad oleksid võinud veeta perega. Nii olen jätkuvalt seisukohal, et see on balletitantsijate valik. Kui ei meeldi, siis tehke midagi muud, mis meeldib ja ei nõua teilt suuri ohverdusi.

​12. klassi õpilaste mõtisklused dodekafooniast ja tänapäeva ekspressionismist:
 
Ekspressionismi stiili kunstnik Edvard Munch lõi maali nimetusega “Anxiety” (“Ärevus”) 1894. aastal. See asub praegu Munchi muuseumis Norras Oslos. Paljud kunstikriitikud tunnevad, et ärevus on tihedalt seotud Munchi kuulsama teosega “Karje”. Näod näitavad meeleheidet ja tumedad värvid näitavad masendust. See maal on mõeldud südamevalu ja kurbuse emotsioonide näitamiseks. Valisin just selle teose, sest praegu on mul sama tunne, nagu maali nimetuski…
 
***
 
Mu meelest, oli Arnold Schönbergi otsus luua kantaat «Ellujäänu Varssavist» dodekafoonilises tehnikas ja loobuda tonaalsusest õige samm, sest nendest ​sündmustest, millest selles teoses jutustatakse, rahulikult rääkida ei saa, saab ainult karjuda ja sosistada. Sõja õudusi rahulikult ja ladusalt kirjeldada ei ole võimalik.
Õpetaja, see on väga hästi tehtud video, kergesti tajutav ja meeldejääv. Kuulasin kõike ühe hingetõmbega, teema on huvitav. Aitäh Teile.
 
Kokkuvõtteks: Mina tänan hoopis karantiiniaega, mis on ilmselt meile antud selleks, et veel selgemaks mõista meie elu tõelisi väärtusi.

2019. aasta LAK-õppe sündmuste ritta astus päris rohkesti eestikeelseid koole. Neid veetles õpetajate eestvedamisel korraldatud „Keeledušš“. 5000 last 60 koolist tähtsustasid eesti keele aastale mõeldes võõrkeelsete (hispaania, läti, soome, prantsuse, rootsi jt) laulude kõrval ka võru- ja setukeelseid laule.
 
Kümbluspere eestvedamisel toimusid LAK-õpet tutvustavad sündmused üle Eesti –  kokku 194 ettevõtmist! 
 
Kohtla-Järve, Narva, Pärnu,  Sillamäe, Tallinna, Tapa, Valga lasteaedadest kogunes üle 100 ettevõtmise:

• muinasjutuetendused, kontserdid, näitused, prügi sorteerimistalgud robotiga, laulupidu ja muusikal, viktoriinid, teadusnädala tegevused ja lastekirjanduse mäng, robootika kõne arengu toetamisel jm,
• õpetajatele koolitused, sh meistriklassid ja metoodikaseminarid ning infotunnid lastevanematele LAK-õppest.

 
Jõhvi, Kehra, Kohtla-Järve, Narva, Sinimäe, Narva-Jõesuu, Valga ja Tallinna koolides pakuti külalistele ja oma kooliperele lõimitud tundide kõrval osalemist essee- ja etluskonkursil, minikirjandite kirjutamist erinevates keeltes, robotitunde ja kohtumist kirjanikuga, näidendit ja muusikali, aardejahti ja mälumängu. Õpetajaid sihtrühmana peeti silmas metoodikapäeval/seminaril ning LAK-õppe konverentsil.
 
Üleriigiliselt tähtsustusid LAK-õppe päev 2019 „Lõimitud aine- ja keeleõpe – miks, kellele ja kuidas?“, töötuba „Toetades mitmekeelset klassiruumi“ (koostöös Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega) ja kaks kutseõppeasuuste seminari: õppevara koostamisest ja LAK-õppest erialakeele omandamisel.
 
Suur tänu lastele ja õpetajatele, asutuste juhtidele lõiminguteema ja eestikeelse õppe küsimuste teoka populariseerimise eest! Loodame järgmisel aastal LAK-õppe tutvustamisse kaasata veel enam eestikeelseid koole, et keelte omandamine suhtluskeelena ja teaduskeelena, emakeelest oskamisest mitme võõrkeele oskamiseni oleks köitev, tulemuslik ja loomulik igale Eesti lapsele.
 
 Maire Kebbinau. SA Innove mitmekeelse õppe ja keelekümbluskeskuse peaspetsialist

LAK-õppe kuu Kohtla-Järve Tammiku põhikoolis
 
 
10. aprillil kutsusime laulupeo ajaloost huvitatuid Jõhvi Mihkli kirikusse, et rännata ajas 1869. aasta kevadesse, mil toimusid ettevalmistused esimeseks üldlaulupeoks. Tegevuspäeva „Mu arm“ valmistasid ette ajalooõpetajad Margarita Sendetskaja ja Vadim Guskov, eesti keele õpetajad Nelli Kuldmaa ja Oksana Petrova ning matemaatikaõpetaja Jelena Ragel.
 
18. aprilli seminaril arutasime teiste Kohtla-Järve koolidega teemat "Ainete lõiming: integreerimise võimalused ja viisid". Oma kogemusi jagasid meie kooli hilise keelekümbluse koordinaator Oksana Petrova ning Jõhvi vene põhikooli õpetajad Margit Pinna-Valge ja Natalia Lobosok. Kohtla-Järve linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Irina Putkonen tegi ülevaate lõimumisprotsessi korraldamise ja elluviimise kohta Kohtla-Järve linna vene õppekeelega munitsipaalkoolides 2018. aastal. Ettevõtliku kooli liikumise avatud uste nädalale viidates rääkis Hälis Rooste liikumisest kui nüüdisaja hariduskvaliteeti tähtsustavast liikumisest. Õpiobjektide õpitoa viis läbi meie kooli haridustehnoloog Nelli Kuldmaa.  
 
Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud avatud uste päeva raames 2. mail toimusid lahtised tunnid ka keelekümblusklassides: tööõpetuse tund õpetaja Ljudmila Kiirega, eesti keele tund õpetaja Oksana Petrovaga, muusikatund õpetaja Valentina Maletinaga ja ühiskonnaõpetuse tund õpetaja Nelli Kuldmaaga.
 
Kolmel aprillikuu päeval pakuti kaasamõtlemist oma kooli rahvale.
 
Lõimingutunnis "Kaks Rauda" (kirjanik Eno Raud ja kunstnik Kristjan Raud) kasutati erinevaid digivõimalusi, näidati üksitöö ja meeskonnatöö rakendamist, õpetajate koostööd e-keskkondade vahendamisel. Eesti keele õpetaja ja haridustehnoloog Nelli Kuldmaa oli tunni üles ehitanud ümberpööratud klassiruumi meetodil.
 
Näidistunni kahe õppeaine oodatavate tulemuste jõudmisest sidusid õpetajad Ludmilla Teperink (inimeseõpetus) ja Nelli Kuldmaa (ühiskonnaõpetus) vene kodukeelega õpilaste klassis hoolivuse teemaga, toeks e-õpik.
​
Inglise keele õpetaja Galina Videviku ja eesti keele õpetaja Oksana Petrova hiliskeelekümblejate tund “Salapärane võõras“ toimus arvutiklassis. Tunni käigus selgus, et võõrad olid eesti kirjanik Oskar Luts ja ameerika kirjanik Mark Twain. Timofei Šinšakov tutvustas oma klassikaaslastele inglise keeles ameerika kirjaniku elu ja loomingut ning vastas meisterlikult kõikidele küsimusele. Oskar Lutsu rollis oli Maksim Dzjubenko, kes oli kutsutud konverentsile ja pidi vastama küsimustele, mida esitasid konverentsile tulnud ajakirjanikud, Maksimi klassikaaslased. Tuli välja vahva konverents. Saadud teadmiste põhjal täitsid õpilased online režiimis võrdlustabeli ja tunni külaliste silme all täitusid tabeli lahtrid teabega. See oli tõesti põnev. Tunnis oli ka natuke grammatikat: õpilased kinnistasid lihtmineviku vormide kasutamist ning täitsid grammatilise ülesande programmis Learningsapps. Omandatut kontrolliti viktoriinis (Kahoot) ja tunni kokkuvõttena sõnastati  ühisjooned ja erinevused kahe kirjaniku elus ja loomingus (Answergarden).
 
​LAK-õppe kuu lõppu jäi viktoriin 8. klassidele “Oskar Lutsu „Kevade“ tegelaste jälgedes“
Viktoriinis osalesid 3-liikmelised võistkonnad Kohtla-Järve slaavi põhikoolist, Kohtla-Järve Kesklinna põhikoolist, Kohtla-Järve Maleva põhikoolist, Kohtla-Järve Tammiku põhikoolist, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumist ja Jõhvi vene põhikoolist. Kuldvillak hindas teadmisi viies kategoorias: Oskar Luts, “Kevade” tegelased, huvitavaid fakte, Palamuse kihelkonnakoolimuuseum, varia. Edukalt esinesid kõik võistkonnad, esikolmikusse pääsesid Tammiku põhikool (I koht), Kesklinna põhikool (II koht) ja Maleva põhikool (III koht). Viktoriini korraldasid eesti keele õpetajad Nelli Kuldmaa ja Oksana Petrova.

Oksana Petrova,  Kohtla-Järve Tammiku põhikooli eesti keele õpetaja 

Kohtla-Järve Maleva Põhikooli LAK-õppe kuu üritused 2019 
Sel aastal tähelepanu keskpunktis oli õpilaste areng ja õppimist toetav õpetamine lõimitud aine- ja keeleõppes. Korraldasime ise või olime koostööpartneriks järgmistes tegevustes: 
 

• 08.04 Lastega kinno loodusfilmile „Väikese põhjapõdra Ailo suur seiklus“1.-4.abd klassidele. Ürituse korraldajaks oli keelekümblusklasside õpetaja Eva Adamson koostöös 1.-4.abd klassijuhatajatega. 
• 09.04 Kuldvillak teemal „Eesti keele aasta“ 3. klassile. Ürituse korraldajaks oli keelekümblusklassi õpetaja Erika Kalmus.  
• 10.04 Koostöö Illuka põhikooli ja Kirju-Mirju lasteaia õpetajatega. Õpetaja Erika Kalmuse lahtised eesti keele tunnid. 
• 11.04 koostöö Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetajatega teemal «Keelekümblus ja eestikeelne õpe». Korraldasime Tartu õppereisi kõikidele Kohtla-Järve koolidele, kus on keelekümblusklassid: Ahtme Gümnaasium, Tammiku Põhikool, Slaavi Põhikool ja Maleva Põhikool. Õppereisi toetas linnavalitsus. 
• 15.-18.04 keelekümblusklasside õpetajate kogemuste jagamine kolleegidele ja kooli juhtkonnale. Lahtiseid tunde andsid õpetajad Eva Adamson, Erika Kalmus, Helle Lensu, Piret Pihu, Krista Piir, Nadežda Petropavlova, Anne Raigla, Irina Rozanova, Anna Soosaar, Ester Treilmann, Sirje Vaht, Katrin Niine. 
• Keeledušš. Õpetaja Sirje Vaht koos oma klassidega oli eriti aktiivne. Kuu jooksul õppisid 5.ab ja 2.ad klassid eesti keele tundide alguses muusika kaudu 5 keelt: eesti, vene, saksa, hispaania ja inglise keelt. Väga tore kogemus nii õpilastele kui ka õpetajale. Kuu lõpus tuletati meelde, missugused sõnad on meelde jäänud ja selgus, et üsna palju. Viimasel koolipäeval enne vaheaega s.o. 18.aprillil näidati 1a ja 1d klassi õpilastele õpitut, kusjuures ka nemad püüdsid kaasa laulda. 
• 18.04 Koostöö Tammiku Põhikooliga. Osalesime seminaril „Ainete lõiming: integreerumise võimalused ja viisid“. 
• 02.05 Koostöö Narva Eesti keele majaga. Meie õpetajad Helle Lensu, Ester Treilmann ja Katrin Rõõmus andsid lahtiseid tunde lapsevanematele, kes tundsid huvi keelekümbluse vastu. 
  
  Inglise keele õpetajate Jelena Hmeljova ja Irina Rozanova koostöö: 
  
  CLIL in English Content and Language Integrated Learning 7ad klassidega SCIENCE in English ehk Volcanoes and Life Cycle of Monarh Butterfly (tulemuseks on õpilaste  esitlused ja Angelica videofilm). 
  
  Kõik klassid olid kaasatud LAK-õppe protsessi, näiteks 5. klassi GREEN JOBS tund, mida külastasid ka teised õpetajad. 
  
  American Drama Studio külastus Salme Kultuurikeskuses Tallinnas. PYGMALION etendus ehk Maailmakirjandus inglise keeles. 
  
  22.04.19 Õpetajate Majas USA saatkonna korraldatud koolitusel tutvustas Memphise Ülikooli professor LAK-õppe meetodeid akadeemiliste  tekstide õpetamisel. 

 

 4. aprillil oli Tallinnas LAK-õppe konverents.
Lisaks konverentsile on korraldatud LAK-õppe kuu puhul Eesti eri paigus 19 mitmekeelse õppe üritust ja aprilli lõpuni toimub neid veel.
Loe lähemalt: http://opleht.ee/2018/04/aprill-on-lak-oppe-kuu/

Õpetajate laadakaubaks oli inspiratsioon
Tartu Aleksander Puškini kooli Metoodiliste oskuste laat Tartu Aleksander Puškini Koolis.
Nagu tavalisel laadal müüakse kaupa, müüs 20. aprillil Tartu Aleksander Puškini koolis toimunud keelekümbluskoolide laadal 60 õpetajat parimaid kogemusi ja inspiratsiooni. Kaupa sai „osta” kolleegide põhjaliku tagasiside eest.
Loe lähemalt: http://opleht.ee/2018/04/opetajate-laadakaubaks-oli-inspiratsioon/

Aprillis on ligi 500 Tallinna algklassiõpilast laulnud lastelaule soome, läti, hispaania, prantsuse, vene ja saksa keeles.
Aprillikuu igal nädalal õppisid need 500 last selgeks ühe uue lastelaulu ja iga kord uues keeles. Nii tähistati aprilli kui LAK-õppe kuud. Kuna võõrkeelseid laule õpiti päeva sissejuhatuseks vaid kümne minuti ringis, siis nimetatakse niisugust õpet keeledušiks.
Keeleduši korraldasid Tallinnas kolm klassiõpetajat: Marii-Helen Kebbinau Pelgulinna gümnaasiumist, Kaidi Marmor ühisgümnaasiumist ja Evelin Õunap Vanalinna hariduskolleegiumist. Kokku osales projektis 19 õpetajat, igaühel klassis 22 või rohkem õpilast.
 ​Loe lähemalt: http://opleht.ee/2018/04/inglise-keele-korval-on-teisigi-voorkeeli/

Rohkem kümblust! Kellele ja kellega?
Vene kodukeelega noored õpivad kutsekoolis peagi oma eriala eesti keeles kümmeldes. Kas järgmisena jõuab keelekümblus ülikooli? Eksperdid seda ei välista. Keelekümblusprogrammiga on Eestis ametlikult liitunud sada õppeasutust: 63 lasteaeda, 37 kooli. Ilus arv Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks. 
Loe lähemalt: http://opleht.ee/2018/04/hupe-ule-rahvusliku-lohe/

Silma õpikoda ja Haapsalu muuseumid alustasid keelekümbluse koostööd Silma õpikoda ning SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid alustasid koostööd, et pakkuda vene kodukeelega 6. klassi õpilastele Eesti loodust ja kultuuri tutvustavaid õppeprogramme.
http://opleht.ee/2018/03/silma-opikoda-ja-haapsalu-muuseumid-alustasid-keelekumbluse-koostood/

2. mail korraldas Narva linnavalitsuse kultuuriosakond 2018. aasta Narva LAK-õppe kuud kokkuvõtva seminari.  Koolide ja lasteaedade pedagoogid rääkisid oma ettevõtmistest, seatud eesmärkidest ja saavutustest. Selline seminar on Narvas muutunud tavapäraseks.
                                             Polina Frantseva, kultuuriosakonna haridusteenistuse peaspetsialist
Kuula lisa: http://station.ee/#20661534

​12. aprillil oli Narva Lasteaias Potsataja oli palju külalisi. Lasteaia õpetajad ja lastevanemad tulid vaatama, kuidas esinevad lapsed rühmast Kalakesed (3-5-aastased). Vene kodukeelega lapsed näitasid eesti keele õpetaja Tatjana Taliku juhendamisel muusikalist etendust „Tare-tareke“ eesti keeles. Kõik 20 last  osalesid rõõmsalt: laulsid, tantsisid ja mängisid. Etendust toetas muusikaõpetaja  Tatjana Truhhanova. Lapsed olid rõõmsad, vanemad olid vaimustuses!

LAK-õppe kuu üritused Kohtla-Järve Maleva Põhikoolis
Selle aasta LAK-õppe kuu raames tutvustasime oma kolleegidele lõimitud aine- ja keeleõppega seotud häid pedagoogilisi tavasid.

18. aprillil olid meil külas väikesed sõbrad ,,Rukkilille’’ lasteaiast. Mudilased tulid vaatama, mis on kool ja mida siin tehakse. Rõõmus kohtumine algas koolimaja uksel, kui lapsed juba kaugelt lehvitasid. Aulas rääkisime lastele, mis neid  ees ootab, ja õppisime selgeks, kuidas inglise keeles tervitada. Suundusimegi inglise keele klassi, kus meid tervitas õpetaja Irina Rozanova. Lõbusas tunnis said lapsed kuulda inglise keelt, laulda, õpiti selgeks, kuidas on inglise keeles head aega, aitäh ja mõnede juurviljade nimetused. 

Edasi läksime jälle aulasse, kus ootas meid õpetaja Piret Pihu. Nüüd said väikesed külalised lisaks laulule ka tantsida. Kaks lõbusa tantsu järel ei tahtnud lapsed veel ära minna. Üheskoos vaadati üle, kus suured lapsed söömas käivad.

20. aprillil korraldasime koolis seminari Tartu Annelinna Gümnaasiumi algkooli õpetajatele, kes tundsid suurt huvi keelekümbluse vastu. Päevakavas oli tutvumine kooli juhtkonna ja kooliga, eesti keele lahtised tunnid 1.–2. klassides (õpetajad Erika Kalmus ja Eva Adamson), inglise keele tunnid 3.–4. klassides (õpetajad Jelena Hmeljova ja Irina Rozanova) ning aruteluring.

Kooli keelekümblusklasside eduloost rääkis direktor Ülle Kumpin: „Tähtsad on eeskuju ja kokkulepped. Tööd on vaja teha mitte õpilase heaks, vaid koos õpilasega. Meil on hea emotsionaalne õhkkond.“

Külaliste tagasisidest jäi kõlama, et seminar oli inspireeriv ja avastusrohke, koolis õpivad aktiivsed ja julged lapsed, vastuvõtt oli südamlik ja soe.

Aine- ja keeleõppe lõimimine on meie kooli õppetöös olulisel kohal kogu aasta jooksul, see aitab toetada õppija arengut ja pädevuste kujundamist. Tähtsad on igapäevased väikesed sammud, mis viivad eesmärgi poole. Meie kooli omanäolisus on tekkinud õigete prioriteetide seadmisega kakskeelse kooli olukorras.

                                                                                                           Tatjana Kossjuk, õppealajuhataja
                                                                                        Ester Treilmann, keelekümblusklassi õpetaja

Tallinna lasteaias „Kelluke“ toimus LAK-õppe kuul 6 külastajatele avatud ettevõtmist.
 
Avaüritusena esitasid Päevalillede ja Rukkilillede rühmade lapsed 29. märtsil muusikalise etenduse „Jussikese 7 sõpra“ – vene keeles, tantsudega ning eestikeelsete lauludega. Pealtvaatajateks olid lasteaia kümne eesti õppekeelega rühma lapsed ja õpetajad. 
 
11. aprillil toimus kahesuunalise keelekümbluse rühmas lahtine tegevus lapsevanematele. Lotte rühma õpetajad Maris ja Natalja korraldasid robootikaõhtu oma rühma lapsevanematele. Nad tutvustasid BeeBoti kasutamise võimalusi kahesuunalise keelekümbluserühma õppetegevustes.
 
17. aprillil viisime läbi kahesuunalise keelekümbluse kogemusseminari. Meie lasteaeda külastasid kolleegid Pärnu lasteaiast Trall, Tapa lasteaiast Vikerkaar ja Tallinna Vindi lasteaiast. Olid kutsutud ka Pärnu linnavalitsuse, SA Innove ja Tallinna Haridusameti esindajad.  Külalised tutvusid meie lasteaiaga, käisid vaatamas õppetegevust kahesuunalise keelekümbluse rühmas. Peale seda toimus vestlusring teemal „Koostöö lapsevanematega kahesuunalise keelekümbluse rühmas“.
 
18. aprillil toimus lahtiste uste päev lapsevanematele ja kolleegidele.

23. aprillil 2018 külastasid kahesuunalise keelekümbluse rühma külalised Türgist. Lotte rühma tulid TÜ türgi keele külalisõppejõud koos kahe türkoloogia üliõpilasega. Nad tutvustasid Türgit ning seejärel jutustasid kaks Türgi muinasjuttu (ühe eesti keeles, teise vene keeles). Lapsed said kingituseks raamatud.
​
2018. aasta LAK-õppe kuu  lõpuürituseks sai 25. aprillil  muusikaline etendus „Jäneseema kohvik“, mille eesti keeles esitasid  Lepatriinu rühma lapsed. I. Trikkeli kirjanduspala ainetel seadnud muusikaõpetaja Aina Roos. Pealtvaatajateks olid Mesipuu ja Maasika lasteaedade vene õppekeelega lapsed. Peale etendust õpetas muusikaõpetaja Aina külalistele kaks eestikeelset laulumängu – „Tule, mängima“ ja „Keerukuju“.

                                                                                                                                                  Olga Kraus

Mälumäng 7. klassi õpilastele „Eesti keel õppeainetes“

Aprillikuu on Eestis kuulutatud LAK-õppe kuuks ning selle raames toimus 26. aprillil Narva Pähklimäe gümnaasiumis mälumäng „Eesti keel õppeainetes“, kus õpilased said end proovile panna eesti keelest arusaamises, teadmistes ning erinevate õppeainete lõimumises. Üritusel osales kokku neli meeskonda. Mälumängule olid tulnud Narva Kesklinna gümnaasiumi ja Narva Soldino gümnaasiumi 7. klasside õpilaste meeskonnad, igas 4 õpilast. Osalejatel oli võimalus valida küsimused 5 erinevast valdkonnast: keeled, aja- ja kultuurilugu, geograafia, matemaatika ja kehaline kasvatus. Lisaks oli võimalus teenida lisapunkte, vastamaks boonusküsimustele. Küsimused olid erineva raskusastmega ning iga meeskond sai valida jõukohased küsimused. Kõige rohkem valmistasid õpilastele raskusi tuntud isikutega seotud küsimused. Osalejad olid tublid ning näitasid üles heal tasemel teadmisi. Mälumäng oli õpilaste arvates põnev ning pani nii mõnegi osaleja mõtlema silmaringi avardamisele. Ürituse muutis meeleolukamaks Narva Pähklimäe gümnaasiumi 10. klassi õpilase Alissia Mihhailova laulmine. Suur tänu talle kaunite eestikeelsete lugude esitamise eest!
Õnnitleme Narva Pähklimäe gümnaasiumi 7.A klassi õpilasi: Erika Vallimets, Darja Bobõleva, Katarina Gusseva ja Aleksei Olenin, kes tihedas võistluses saavutasid auväärse 1. koha. Narva Kesklinna gümnaasiumi 7. klasside õpilaste võistkond tuli auhinnalisele 2. kohale. Narva Pähklimäe gümnaasiumi 7C klassi õpilased Sofia Gladkovskaya, Natalja Zrajeva, Mihhail Boborenko ja Aleksei Ganyukov kogusid Narva Soldino gümnaasiumi õpilastega võrdse arvu punkte ja saavutasid 3. koha.
​Täname kõiki osalenud õpilasi julge pealehakkamise eest ja soovime edu tulevastes ettevõtmistes. Täname Narva Pähklimäe gümnaasiumi eesti keele õpetajaid Natalja Zahharovat ja Inguna Joandit asjalike küsimuste ja toreda ürituse eest!