​
Tallinna haridusameti ja Pae gümnaasiumi korraldatud konverentsil (22.03.2017) „Sild lasteaiast kooli“ vahendati eesti keele õpetamise parimaid kogemusi. Sõna said õpetajad, lapsevanemad, õpilased. Jõuti kuulati tosinat ettekannet ja valida osalemine 7 töötoa vahel. Konverentsi moderaatori Izabella Riitsaare avasõnas tähtsustusid varane mitmekeelsus, laulupidu. Ettekanneteni viis ta esinejad kuulajad tsitaadiga Ado Grenzsteinilt:  „ Kus on sinu kodumaa? Mis on sinu emakeel? Meie kodumaa on Eestimaa, kus eesti rahvas elab ja eesti keelt räägitakse. Olgu meile Eestimaa kõigest kallim, eesti rahvas kõigest armsam, eesti keel kõigest kenam!“-
Igast esinemisest oli midagi õppida.
Minu jaoks oli õpetlik Raadiku lasteaia lavastusmängude festivaliga seotud meeskondlik eeltöö.  Eesti keele õpetaja Riina Salak tõi esile keele omandamist toetavale lavastusmängule iseloomulikud tunnused: huvitav süžee, kestus 10–20 minutit koos muusikaga, igapäevases õppetegevustes kasutatavate väljendite rohkus, palju kordusi jmt.
Kadaka lasteaia muusikaõpetaja Külli Erimäe suunas mõtlema repertuaari valikuga seotud eetilistele küsimustele, arvestades nii laste kui ka vanemate tundeid, jättes ruumi ka laste oma etnilise identiteedi ja emakeele väärtustamisele.
Lapsevanemate koolivaliku motiivid olid kõneks ühes töötoas. Oma pere keelekümbluseelistusi põhjendas ettekandes Natalja Zinovjeva.
Päevasõna päeva tervikuks sidujana tuli näitlikult esile Kihnu lasteaia õpetajate esinemises. Kuristiku gümnaasiumi õpetaja tõi esile õpilaste eneseusu ja õpimotivatsiooni tähtsuse. Sügisel avatava erakooli kontseptsiooni tutvustas Helen Sabrak. Haapsalu lasteaia Tareke esinemises oli tähelepanu sõjapõgenike laste kohanemise toetamisel. Digiilma rikkuse tõi kuulajate ette Pae gümnaasiumi haridustehnoloog.
Elevust tõid saali õpilaste esinemised. Kunstigümnaasiumi koostööst lasteaedadega rääkis kooli direktor Mari-Liis Sults, kooli huvitegevuslikku poolt tutvustasid aga õpilased. Meeldis nende esinemisvabadus, oma mõtete väljaütlemise tähtsustus veakrambita.
Ennastjuhtiva õppija kujunemise võimalikkust põhikooli lõpuks/ gümnaasiumiastme alguseks tõendas Pae gümnaasiumi õpilaste esinemine karjääriõpetuse kursuse läbimise kohta. Tähtsustusid keeleoskus, erinevad ainevaldkonnad ja otsesed kokkupuuted unistuste ametiga. Mitmekeelsed allikmaterjalid, elav suhtlus näiteks neljas keeles (vene keele, eesti keel, inglise keel, soome keel) ja töövarju ning praktikapäevade läbimõeldus annavad tunnistust õpetajast kui oskuslikust suunajast ja õpilastest kui motiveeritud õppijatest.
Töötubades laiendati oma digisilmaringi, mängiti robotitega, süveneti õpikäsitusse, esitleti tegevusi koolieelikute ja kooliuusikutega.
Aitäh Pae gümnaasiumi laululastele meeleoluka avaakordi eest, sh õ-rikka laulu korrektse häälduse eest!
Aitäh korraldustiimile ja kõigile esinejatele!                                                                                                                                                                      Kai Võlli

SA Innove keelekümblusmeeskond korraldas 16. veebruaril inspireeriva ja motiveeriva seminari keelekümblusasutustusele. Seminari päeval arutleti meeskondades ja Ruth Alasi abiga, millises juhtimisstaadiumis on üks või teine keelekümblusasutus. Viidi läbi ajurünnak, kasutades digilahendust polleverywhere.com. Otsiti vastuseid küsimustele: 
1. Mis tunnused näitavad, et tegemist on keelekümblusasutusega?
2. Milliseid LAK-õppe kuu sündmusi võiks pakkuda üldusele 2017. aastal?
3. Mis tunnused näitavad, et lasteaed/kool on keelekümblusasutus?
​
Küsimustele saadud vastused on toodud välja slaididel: